Metsamaa | metsa müük | metsamaa müük | metsa ostmine | metsamaa ostmine | raieõigus

Kuidas valida oma metsa- ja põllumaale ausat ostjat?

Oleme otsustanud kevade tulekuga hakata blogi pidama. Püüame jagada teile oma mõtteid vähemalt korra kuus. Oma postitustes püüame olla neutraalne ja erapooletu, kuid samas aus metsaettevõte. Me ei ole kunagi varjanud, et oleme vahendajad, kuid see ei tähenda, et metsamaad ja põllumaad vahendades oleksime liigkasuvõtjad. Meie näeme, et teades ja tundes Eesti metsa- ja põllumaa turgu, omame meie teadmisi, kes on nõus teie kinnistu eest kõrgeimat hinda maksma.

Nii, nagu ikka, on igal ühel oma maitse, siis nii ka siin äris – kellele meeldib Tartumaa, kellele Harjumaa, kellele meeldib mänd, kellele kuusk ja see keegi on see, kes on nõus teistest ettevõtetest rohkem maksma. Meil on see info olemas ja seeläbi saamegi pakkuda kõrget hinda ja kiiret tehingut metsamaa, rohumaa ja haritava maa müümisel.

Viimasel ajal on populaarseks saanud ka erinevad oksjoniportaalid, kes tegelikult on samasugused vahendajad nagu meiegi. Kui oksjonikeskkonnas on tehing üleval üldjuhul 30 päeva, siis meie saame teha lõpliku pakkumise 5 – 7 päevaga. Kui oksjoniportaal võtab vahendustasu 5% müügisummast, mis 100 000 eurose müügihinna puhul on tervenisti 5000 eurot, siis meie pakutav hind ongi juba lõplik, mis teile kontole laekub. (Tulumaksu peate ikkagi ise tasuma järgmise aasta füüsilise isiku tuludeklaratsiooniga). Seetõttu võrreldes oksjoniportaaliga oleme meie läbipaistvamad ja kiiremad. Meie viime analoogse oksjoni ise läbi, aga kasutame selleks inimressurssi ja oma teadmisi.

Keskmine Eesti metsaettevõtte ei ole üldiselt huvitatud looduskaitse all olevatest maatükkidest. Metsafirmade leige huvi Natura 2000 ja teiste looduskaitse all olevate kinnistute vastu peegeldub nende poolt pakutud hinnas. Kuid ka siin leidub lahendus, sest on olemas huvilised ka sellistele, keerulisematele pähklitele.

Aga miks ei jõua müüjad ise nende firmadeni?

Põhjus on lihtne – tihtipeale tegeletakse oma igapäeva tööga ning ei jagu aega, et pidada läbirääkimisi kinnistumüüjatega. See protsess delegeeritakse usaldusväärsetele partneritele ehk meile.

Nii, nagu on ühiskonnas ebaausaid indiviide, nii on ka metsaäris pahatahtlikke ostjaid ning vahendajaid. Toivo Asmer nimetab  neid vahendajaid kährikuteks, kuna osa neist püüab maaomanikke lollitades kinnistuid alla turu hinna ära osta, et need siis edasi müüa.

Aga kõik turuosalised ei ole sellised patused. Meie ei ole kährikud. Meie püüame leida kinnistule parima hinnaga ostja. Teeme seda kiirelt, ausalt ja usaldusväärselt, sest meie maine on meie jaoks kõige olulisem. Soovime, et klient tuleks teinekordki meie juurde tagasi või soovitaks siis meid oma sõbrale.

Miks ei suuda oksjoni keskkonnad iga kord võistelda vahendajate kõrgemate pakkumistega?

See võib tunduda imeliku ja naljakana, aga kõik Eestis tegutsevad metsamaa ja põllumaa ostjaid ei kasuta oksjoniportaale. Erinevatel põhjustel nad ei külasta enampakkumiste veebilehti ning seetõttu ei jõua sealne info ka nendeni. Meil on mitu sellist koostööpartnerit, kes ostavad üle Eesti igas seisukorras ja igas suuruses kinnistuid, kuid käivad oksjoni keskkondadest suure kaarega mööda.

Kuidas tunda ära pahatahtlikke vahendajaid / kokkuostjaid?

Terve internet on täis metsafirmade veebilehti, kus välisilme on justkui erinev, kuid sisu ehk tekstid on kas üks-ühele samad või siis keelekasutuselt väga sarnased. Kui hakata neid lehti lähemalt uurima, siis paljudel neist puudub viide ka konkreetsele ettevõttele või kui ettevõtte andmed on olemas, siis valdavalt on need kas väga värsked, kuigi veebileht väidab, et nad on tegelenud juba mitu head aastat. Teine versioon on see, et ettevõtte, mille rekvisiidid on veebilehel toodud, on küll mitu aastat vana, kuid aktiivse majandustegevuseta ehk ettevõttel on 0€ käivet. Sellised tegelased ei ole väga usaldusväärsed. Vähemalt meie jaoks.

Aga milleks on loodud siis nii palju veebilehti?

Aga ikka selleks, et jätta maa müüjale mulje, et on hästi palju konkurente, kuigi tegelikult need Katid ja Matid töötavad kõik „ühes“ ettevõttes, aga erinevates tubades. Sellise skeemi eesmärk on panna omanik kunstlikult oma maad odavamalt müüma. Luuakse illusioon, et kinnistu ei ole näiteks väärt 100 000 eurot, vaid hoopiski 90 000 eurot.

Kes on need Katid ja Matid?

Teisel pool telefonitoru on hääl, keda teie ei tea. Tema võib esitleda end Mari Metsana. Tegemist on üsna populaarse nimega ning meie kogemuste pagasit arvestades ütleksin, et tegelikult on tegemist väljamõeldud nimega. Mingil põhjusel eelistavad osad turuosalised oma tegelikku identiteeti varjata. Proovige Googeldada selle inimese nime, mis teile teisel pool toru öeldakse. Tulemus võib teid nii mõnigi kord üllatada.

Keda veel välistada?

Meie näeme, et ohumärgiks on maksuvõlg riigi ees, eriti siis, kui see on kas tervenisti või siis osaliselt ajatamata ning kui deklaratsioonid ja majandusaasta aruanded on esitamata.

Jaga

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

1 × 1 =